Keeleõppest

VARAJASEST KEELEÕPPEST

Varane keeleõpe aitab õppijatel arendada positiivset suhtumist teistesse kultuuridesse ja keeltesse ning luua alus tulemuslikuks keeleõppeks hilisemas elus.  Lapselt ei nõuta kohe võõrkeeles rääkimist, vaid kuulamist, arusaamist ning öeldule reageerimist.

Inglise keel on muutunud üheks tähtsamaks rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Võõrkeele oskus ning sellega tutvumine paneb aluse edasisele koolis edasijõudmisele, lugemusele, avatusele ja huvile maailmas toimuva vastu.

Tänu seesmiste piirangute puudumisele on väikesed lapsed tavaliselt väga entusiastlikud osalejad suulistes mõttevahetustes. Laps ei pea hakkama peale aastast kursust inglise keeles rääkima, küll aga on talle õpitu mõistetav ning mällu salvestunud. Iga lapse areng on individuaalne- nagu emakeele omandamise puhulgi.

 

MIKS ÕPETADA LASTELE NII VARAJASES EAS KEELI?

Uurimistulemused näitavad, et kõige viljakam keeleõppe periood inimese elus on sünnist kuni 5.–10. eluaastani (see on loomulikult vaieldav). Selles vanuses on lapsed võimelised omandama teist keelt kiiremini ja ilma aktsendita. Teise keele morfoloogia ja süntaks kinnistuvad samuti paremini.

  • kuni 10. eluaastani on laps keeleõppele vastuvõtlikum ning vähem enesekriitiline
  • Lastel on kerge aktsepteerida uusi keeli, sest nad alles õpivad oma keelt. Lapsed omandamisvõime on väga kõrge.
  • Lapsed ei tunne teisiti hääldades häbi ega ebakindlust.
  • Kogu õppetöö arendab lapse mälu, kuulamisoskust ja tähelepanu.
  • Kui lapsed on varajases eas keelt õppinud ning selle keskel olnud , mäletavad nad seda hiljem, sest see on mällu kiindunud, seega on elus hiljem kergem keelt õppida.
  • vähendab aktsendinähtusi
  • varane teise keele õppimine arendab analüüsivõimet;
  • varane teise keele omandamine kannustab lapse intellektuaalset arengut ning avardab maailmapilti;
  • tulevikus on neil lastel lihtsam omandada veel teisigi keeli.

 

 TÄHTIS TEADA:

Kõik lapsed ei ole ühtse õppimisvõime tasemega, ühed omandavad keelt kiiremini, teised jälle aeglasemalt. Keele omandamise tegurid:

  • Keeleline andekus. Ei saa vaidlustada, et ühed õpivad keelt kergemini kui teised. Lastel on erinev vastuvõtlikkus ning on keeleliselt erinevalt andekad.
  • Motivatsioon.
  • Suhtumine õpitavasse keelde ja selle rääkijatesse. On täheldatud, et positiivne suhtumine soodustab keele õppimist.
  • Õppija isikupära.
  • Muud tegurid on muuhulgas mälu, tahe, teadmise eest saadav tasu, huvi, sugu, emakeele oskus, teiste keelte oskus ja intelligentsus.

 

LAPSEVANEMAD PEAKSID:

  • lugema õpetaja märkusi ja teateid, mis puudutavad lapse edasijõudmist, käitumist, õppetöö korraldusega seotud asjaolusid vms;
  • arutlema õpetajaga küsimusi, mis puudutavad lapse õppimist, käitumist, tervist, iseloomu jms ning selgitama asjaolusid;
  • kirjutama õpetajale lühikesi selgitavaid teateid (nt. pikemast puudumisest)
  • Soovitatav oleks ka kodus lapsega inglise keelt kuulata, korrata tehtud harjutusi, korrata sõnu ning luua positiivne suhtumine uude keelde.